Peeglike, peeglike seina peal, millise pakendivaliku teevad e-poodlevad eestlased?

Suurem osa e-poodidest pakivad jätkuvalt oma tooteid plastpakendisse. See on mõistetav – plastmass on odav, vastupidav ja võtab laos vähe ruumi. Küll aga on plastil vaat et kuratlikud saba ja sarved, mida on juba piinlik eirata. 

Kuigi mõned e-kaubandusettevõtted võivad olla valmis jätkusuutlikkuse nimel oma kasumiosa ära andma, on tõenäolisem, et kulud katavad tarbijad - need on peidetud toote hinna sisse või on selgelt välja toodud kassas.

Ja tõepoolest, arvukad uuringud näitavad, et kliendid on valmis seda kulu kandma. Näiteks, Trivium Packaging'i 2022. aasta ülemaailmne rohelise ostuaruanne - mis põhineb üle 15 000 tarbija seas läbi viidud küsitlusel kogu Euroopas - leidis, et 86% kuni 45aastastest tarbijatest ütles, et nad on valmis maksma rohkem jätkusuutliku pakendi eest.

Tegemist pole kehva tulemusega, ent üleeuroopalistele näitajatele jääme veel alla. Laiema Euroopa tarbijaskonna luubi alla võtnud uuringust tuli välja, et 77% protsenti eurooplastest on valmis väiksema negatiivse keskkonnamõjuga pakendite eest rohkem maksma. Seda sõltumata ka kasvavast elukallidusest, vastasid 61% lääneeurooplastest kolmandas uuringus.

Noh, me tahtsime teada saada, kas tarbijad panevad oma raha sinna, kus on nende suu. Seega tegime eksperimendi eesmärgil koostööd kahe e-kaubanduse ettevõttega.

Meie katse ülesehitus

Meil hakkasid sõrmed sügelema – kuidas käituvad e-poodlevad eestlased praktikas? Eksperimendiks löödi käed kahe Eesti e-poega: Medifum ja Hammas32. Medifum on keskendunud heaolu- ja tervisetoodetele ning Hammas32 pakub oma e-poes suuhügieeniga seonduvat.

Meie katse ülesehitus oli üsna lihtne. Pakkusime Medifumile ja Hammas32-le Wool Envelopes'i ja nad lisasid oma kassavooga ruutu, kus ostjad võisid valida, kas nad soovivad maksta väikest lisatasu, et saada oma tellimus jätkusuutlikus pakendis. Mõlemad e-kaubanduspoed said vabalt otsustada täpse hinna ja märkeruudu teksti sõnastuse üle.

Nii näeb see välja Medifumi kassas:

Ja Hammas32 kassavoogudes:

Eksperimendi esimesel kahel kuul ehk augustist septembrini oli Medifumi e-poes jätkusuutliku pakendi hind 0,95 eurot ja Hammas32 e-poes 0,49 eurot. Viimasel kuul ehk oktoobris olid hinnad vastavalt 0,78 eurot ja 0,29 eurot.

Kokku tehti nelja kuu jooksul tehti e-poodides 7753 ostu.  

Vastutus lasub poodidel

Meie eksperimendi ajal tehtud 7753 ostust oli ainult 458 ostu puhul märgitud kassas säästvat pakendit käsitlev ruut. 

Märkimisväärne on, et madalamad hinnad olid seotud sellega, et rohkem kliente valisid selle. Kahe kaupluse puhul oli see protsent kahe esimese kuu jooksul, mil hinnad olid kõrgemad, madalam, keskmiselt vaid 4,7%, ja tõusis 7%-ni, kui kauplused langetasid jätkusuutliku pakendi hindu.

Siin on statistika, mis on jaotatud hinnaklasside kaupa:

• €0.95 hinna juures valiti jätkusuutlik pakend vaid 2.4% kõigist ostudest

• €0.78 hinna juures 6% ostudest

• €0.49 hinna juures 7.1% ostudest ja

• €0.29 hinna juures 8% ostudest.

Tulemustest järeldame, et Eesti e-poodides ostlejad ei ole veel valmis ise jätkusuutliku pakendi kulu kandma ning vastutus lasub seega e–poodidel endil.

Hammas32 esindaja Ken Daniel kommenteeris, et on tulemus oli paraku veidi oodatust madalam. “Ootus oli, et vähemalt 15% klientidest valib loodussõbraliku pakendamise, reaalsuses valis siiski alla 10%. Usun, et paremini kliente teadvustades ja selgitades võiks tegelikult jätkusuutlikku pakendi valida ikkagi 30-40% klientidest, sest tegelikult ju hoolime kõik meid ümbritsevast keskkonnast, eriti kui veel nii kihvt alternatiiv kui Woola olemas on” nentis ta.

Tagasiside klientidelt

Woola pakend loob tihti n-ö vau-momente, mida inimesed ka hea meelega sotsiaalmeedias jagavad. Selle eksperimendi raames küsisime Medifumilt ja Hammas32-lt, kas nad said oma klientidelt tagasisidet pakutava jätkusuutliku pakendi võimaluse kohta.

Ken Hammas32-st ütles: "Mõned kliendid võtsid meiega ühendust, et meid tänada, kiites võimalust valida säästev pakend."

Medifumi esindaja Kadri Eisleri sõnul sai ka Medifum klientidelt positiivset tagasisidet. “Klient kiitis, et pakendid on just tehtud lambavillast kuna ka teema mees taaskasutab lambavilla,” teatas Eisler.

Rohelise tarbija paradoks suunab teise alguspunktini

Meie eksperimendi tulemused pakuvad teravat kontrasti käesoleva artikli alguses mainitud uuringu tulemustele. Siiski selgub, et on üsna tavaline, et me tarbijatena ei käitu alati oma väärtuste järgi. Thomas Husson Forresterist nimetab seda "rohelise tarbija paradoksiks":

Tema sõnul teevad tarbijad pidevalt jätkusuutlikkuses järeleandmisi, seades esikohale odavamad hinnad, kiiruse, mugavuse ja muud omadused, ning seda teevad isegi n-ö rohelised tarbijad.

Husson ütleb ka, et organisatsioonid saavad anda inimestele võimaluse tarbida vastutustundlikumalt.

Woola projekti eesmärk oli teada saada, kui paljud e-poodlejad on valmis jätkusuutliku postipakendi eest väikest lisasummat välja käima. Tulemused viivadki mõtteni, et kuidas saaksid e-poed ostlejaid jätkusuutlike valikute tegemisel ise abistada.

Üks vastus sellele küsimusele tuli välja juba meie enda uuringust – näiteks pakendi hinna alandamisel oli ostlejatele märgatav mõju.

Võimalus oleks jätkusuutlik pakend seadistada ostukorvi vaikimisi valikuks – sellist taktikat on edukalt rakendatud näiteks organidoonorluse puhul.)

Väikseim samm oleks see valik e-poes lihtsalt rohkem esile tõsta, muidu on oht et see jääb kogu virvarris märkamata. Näiteks Soomest pärit ringlevate pakendite tootj RePack kogemusel on võimalik 20-30% ostjatest saada nende pakendit valima kui seda pakkuda nn pop-upina:

Kui olete jaemüüja, kes soovib pakkuda säästvat postipakendit väikese lisatasu eest, siis arvestage kindlasti ülaltooduga, kui seadistate selle võimaluse oma kassas.

Meie eksperimendi piirangud

Meie eksperiment ei olnud täiuslik. See piirdus kahe võrdlemisi sarnase e-poega, mis müüvad tervise- ja heaolutooteid. 

Samuti väärib märkimist et nii Medifum kui ka Hammas32 müüvad Eesti turule. Seda rõhutas ka Kadri Eisler Medifumist, kui temaga tulemusi arutasime.

“Tuleb arvesse võtta, et keskmise Eesti tarbija jaoks ei ole jätkusuutlikkus veel väga oluline faktor. Meie näeme klientide üles näidatud huvi vaid positiivse märgina,” kommenteeris Eisler.

Tõepoolest, a 2021. aasta aruanne Eesti Tarbijaliidu näitab, et 56% Eesti tarbijatest on arvestanud oma ostude keskkonnamõjuga. Kuigi see on suur edasiminek võrreldes 2014. aasta vaid 18%-ga, on see siiski palju madalam kui sarnane üleeuroopaline statistika (nt et 70% Euroopa tarbijatest peab end keskkonnateadlikuks).

Seega soovime kindlasti laiendada eksperimenti ka geograafiliselt, väljapoole Eestit. Jääge kursis, kui saate selle teemaga seotud uuendusi, jälgides Woola sotsiaalmeedias või tellides meie uudiskirja!