Peeglike, peeglike seina peal, millise pakendivaliku teevad e-poodlevad eestlased?

Kuuleme sageli seda küsimust: kas säästev pakend on kallim? Ei ole saladus, et uuenduslikud, säästvad pakendilahendused on lisakuludega. Plastist on lihtsalt rõvedalt odav toota. Kuid kes kannab jätkusuutliku pakendi lisakulud? 

Kuigi mõned e-kaubandusettevõtted võivad olla valmis jätkusuutlikkuse nimel oma kasumiosa ära andma, on tõenäolisem, et tarbijad katavad kulud - kas toote hinna sees või selgelt kassas.

Ja tõepoolest, arvukad uuringud näitavad, et kliendid on valmis seda kulu kandma. Näiteks Trivium Packaging'i 2022. aasta Global Buying Green Report - mis põhineb üle 15 000 tarbija seas läbi viidud küsitlusel kogu Euroopas, leidis, et 86% kuni 45-aastastest tarbijatest on valmis maksma rohkem säästvate pakendite eest.

Tegemist pole kehva tulemusega, ent üleeuroopalistele näitajatele jääme veel alla. Laiema Euroopa tarbijaskonna luubi alla võtnud uuringust tuli välja, et 77% protsenti eurooplastest on valmis väiksema negatiivse keskkonnamõjuga pakendite eest rohkem maksma. Seda sõltumata ka kasvavast elukallidusest, vastasid 61% lääneeurooplastest kolmandas uuringus.

Kuna küsitluste tulemused on paljulubavad, otsustas Eestis jätkusuutlikke postipakendeid tootev Woola läbi viia eksperimendi, et näha kas tarbijad sõnadele vastavalt ka käituvad.

Eksperimendis osa võtnud e-poed haarasid ohjad

Meil hakkasid sõrmed sügelema – kuidas käituvad e-poodlevad eestlased praktikas? Eksperimendiks löödi käed kahe Eesti e-poega: Medifum ja Hammas32. Medifum on keskendunud heaolu- ja tervisetoodetele ning Hammas32 pakub oma e-poes suuhügieeniga seonduvat.

Eksperiment oli lihtne ja korralik: Woola andis e-poodidele kasutada Woola villaümbrikud ning e-poed lisasid ostu vormistamise käiku võimaluse saada tellimus väikese lisatasu eest kestlikus pakendis. Hinna ja sõnastuse panid e-poed paika ise.

Medifumi e-poe kassas nägi see valik välja selline:

Ja Hammas32 e-poes:

Eksperimendi esimesel kahel kuul ehk augustist septembrini oli Medifumi e-poes jätkusuutliku pakendi hind 0,95 eurot ja Hammas32 e-poes 0,49 eurot. Viimasel kuul ehk oktoobris olid hinnad vastavalt 0,78 eurot ja 0,29 eurot.

Kokku tehti nelja kuu jooksul tehti e-poodides 7753 ostu.  

Tulemused on selgunud: vaid 6% veebiostlejatest on valmis maksma rohkem jätkusuutliku pakendi eest.

Jätkusuutlik pakend valiti kassas 458 korral, mis tähendab, et vaid kuuel protsendil kõigist ostudest. 

Katse käigus andis tulemustele küll hoogu pakendi hinna langetamine.

Esimesel kahel kuul valiti Woola pakend 4,7% kõigist ostudest ja soodsamate hindadega viimasel kuul 7% puhul kõigist ostudest.

• €0.95 hinna juures valiti jätkusuutlik pakend vaid 2.4% kõigist ostudest

• €0.78 hinna juures 6% ostudest

• €0.49 hinna juures 7.1% ostudest ja

• €0.29 hinna juures 8% ostudest.

Tulemustest järeldame, et Eesti e-poodides ostlejad ei ole veel valmis ise jätkusuutliku pakendi kulu kandma ning vastutus lasub seega e–poodidel endil.

Hammas32 esindaja Ken Daniel kommenteeris, et on tulemus oli paraku veidi oodatust madalam. “Ootus oli, et vähemalt 15% klientidest valib loodussõbraliku pakendamise, reaalsuses valis siiski alla 10%. Usun, et paremini kliente teadvustades ja selgitades võiks tegelikult jätkusuutlikku pakendi valida ikkagi 30-40% klientidest, sest tegelikult ju hoolime kõik meid ümbritsevast keskkonnast, eriti kui veel nii kihvt alternatiiv kui Woola olemas on” nentis ta.

Tagasiside klientidelt

Oleme üsna uhked selle üle, kuidas Woola pakendid tekitavad vau-momente, mida inimesed tahavad jagada. Selle eksperimendi raames küsisime Medifumilt ja Hammas32-lt, kas nad said oma klientidelt tagasisidet pakutava jätkusuutliku pakendamisvõimaluse kohta.

Ken Hammas32-st ütles, et mitmed kliendid võtsid eraldi selle jaoks aega ja kirjutasid ettevõttele ka e-kirju ja sotsiaalmeediasse, et neid selle lisavaliku eest tänada ja kiita.

Medifumi esindaja Kadri Eisleri sõnul sai ka Medifum klientidelt positiivset tagasisidet. “Klient kiitis, et pakendid on just tehtud lambavillast kuna ka teema mees taaskasutab lambavilla,” teatas Eisler.

Rohelise tarbija paradoks suunab teise alguspunktini

Kui eksperimendi eelselt lugesime poolentusiastlikult uuringutest, mille puhul kolmandik eestlasi peab oluliseks jätkusuutlikku pakendit, siis Woola eksperimendi tulemusel pidasid päriselt paika vaid 6% e-poodlejate sõnad. Tegelikult on selline tulemus üpris tavapärane – tarbijad tihti ei tee otsuseid vastavalt oma väärtustele.

Uuringute läbiviija Forresteri juhtivanalüütik Thomas Husson kutsub seda "rohelise tarbija paradoksiks":

Tema sõnul teevad tarbijad pidevalt jätkusuutlikkuses järeleandmisi, seades esikohale odavamad hinnad, kiiruse, mugavuse ja muud omadused, ning seda teevad isegi n-ö rohelised tarbijad.

Husson aga usub et ettevõtted saavad tarbijate käitumist mõjutada ning aidata ise neil vastutustundlikumaid otsuseid teha.

Woola projekti eesmärk oli teada saada, kui paljud e-poodlejad on valmis jätkusuutliku postipakendi eest väikest lisasummat välja käima. Tulemused viivadki mõtteni, et kuidas saaksid e-poed ostlejaid jätkusuutlike valikute tegemisel ise abistada.

Üks vastus sellele küsimusele tuli välja juba meie enda uuringust – näiteks pakendi hinna alandamisel oli ostlejatele märgatav mõju.

Võimalus oleks jätkusuutlik pakend seadistada ostukorvi vaikimisi valikuks – sellist taktikat on edukalt rakendatud näiteks organidoonorluse puhul.)

Väikseim samm oleks see valik e-poes lihtsalt rohkem esile tõsta, muidu on oht et see jääb kogu virvarris märkamata. Näiteks Soomest pärit ringlevate pakendite tootja RePack kogemusel on võimalik 20-30% ostjatest saada nende ringlevat pakendit valima kui seda pakkuda nn pop-upina:

E-poed kes soovivad pakkuda jätkusuutlikke postipakendeid väikese lisatasu eest peaks kindlasti valiku seadistamisel arvestama ülaltooduga.

Meie eksperimendi piirangud

Meie eksperiment ei olnud täiuslik. See piirdus kahe võrdlemisi sarnase e-poega, mis müüvad tervise- ja heaolutooteid. 

Samuti väärib märkimist et nii Medifum kui ka Hammas32 müüvad Eesti turule. Seda rõhutas ka Kadri Eisler Medifumist, kui temaga tulemusi arutasime.

“Tuleb arvesse võtta, et keskmise Eesti tarbija jaoks ei ole jätkusuutlikkus veel väga oluline faktor. Meie näeme klientide üles näidatud huvi vaid positiivse märgina,” kommenteeris Eisler.

Tõepoolest, a 2021. aasta aruanne Eesti Tarbijaliidu näitab, et 56% Eesti tarbijatest on arvestanud oma ostude keskkonnamõjuga. Kuigi see on suur edasiminek võrreldes 2014. aasta vaid 18%-ga, on see siiski palju madalam kui sarnane üleeuroopaline statistika (nt et 70% Euroopa tarbijatest peab end keskkonnateadlikuks).

Seega soovime kindlasti laiendada eksperimenti ka geograafiliselt Eestist väljapoole. Jääge kursis, kui saate selle teemaga seotud uuendusi, jälgides Woola sotsiaalmeedias või tellides meie uudiskirja!